Idee autorid: Anastasia Poole ja Roosi Rahnu

Miks?

Lapsed lähevad internetti ning vanemad ei hoia neil alati sajaprotsendiliselt silma peal. Lapsed möllavad ringi kohtades, kus nad võib-olla ei peaks olema ning näevad sisu, mis pole neile mõeldud. Samamoodi (nagu eelnevad näited) võivad lapsed ka heatahtlikult arvata, et saavad kuskilt midagi “tasuta”, kui sisestavad oma vanemate pangakaartide andmeid vms. Või on väga vastuvõtlikud sisule, mis ei ole neile mõeldud ning satuvad sellesse infomulli, kus jääb mulje, et mingid asjad ongi normaalsed (nt kuidas Andrew Tate naisi kohtleb või incelite suhtumine naistesse jne, mis tuleb näiteks juba praegu välja koolides, kus õpilased suhtuvad naisõpetajatesse täpselt niimoodi, nagu nad on internetis Tate’i käitumas näinud).

Mida teha?

Õppeasutused võiksid nii lastele kui ka vanematele teha infopäeva või töötoa laadne päev, kus mõlemad osapooled saaksid õppida.

Idee autorid: Roosi Rahnu ja Anastasia Poole

Miks?

Kuigi see vanusegrupp tänapäeval võib olla digipädev osa valdkondades, siiski ei ole neil tunnetust tulnud selles osas, mida postitada ja mida mitte. Näiteks TikToki video, kus tantsivad laugu järgi ja ükskõik kes võub selle videoga teha mistahes.

Lahendus:

• üks variant oleks teha sotsiaalmeedias kampaania, kus põhisõnum oleks olla “ole ettevaatlik  internetis”
• koolis võiks olla meediaõpetus, kus näidatakse ohte (natuke hirmutada neid)
• meediaõpetus, kus näidatakse ohutuid viise internetis olla (nt panna Tiktokid privaatseks või instagrami kontol oleksid ainult sõbrad)

Idee autorid: Urmet Neem ja Richard Särk

Miks?

Nad ei oska veel aimata internetis halba, sest neil pole vastavat elukogemust. Samas tahavad nad mängida näiteks ägedaid arvutimänge ja osta sinna lisasid.

Lahendus:

Lasteaialapsel tuleks võimalusel kõrval olla, kui too internetis surfab. Juba lasteaias võiksid õpetajad lapsi internetis varitsevate ohtude osas harida.

Idee autorid: Laura Jõgar, Luise Leok

Miks?

Elukogemuse puudumine ja maailmast selge pildi mitte omamine võib viia kurbade tagajärgedeni, sest petturitel võib olla algkooliealisi väga kerge mõjutada. Sarnaneb veidi pensionäride sihtgrupiga.

Lahendus:

Õpetajad ja lapsevanemad räägivad ja selgitavad ohtudest ja jagavad neile meediapädevuse ABC. Õppefilmide näitama tunnis või kodus või mingid mängud tunnis või meediateemaline tund

Idee autorid: Fiona Kaldmaa ja Erik Rebane

Miks?

Ei ole veel välja arenenud võime teha vahet usaldusväärsel infol internetis ning võivad kergesti kõike uskuma jääda. On kergesti mõjutatavad ning inimesed internetis võivad nende teadmatust ja naiivsust ära kasutada. Nt küsitakse isikliku informatsiooni nagu kodu aadress, telefoninumber, täisnimi või ka pilte.

Lahendus:

Koolides tehtavad töötoad meediapädevuse teemal, TikToki video meediapädevuse teemal (aga selline, mis lapsi päriselt huvitaks)

Idee autorid: Marii Emilie Kauber ja Erik Rebane

Miks?

Lapsed tihti ei oska teha vahet turvalisel ning ebaturvalisel infol. Sellises vanuses lapsed on väga mõjutatud teistest täiskasvanud inimestest, seega võivad nemad ise teadmata jagada mingisugust vandenõuteooriat (nt. ema jagab Facebookis COVID-19 vaktsiinidega seonduvat valeinfot, laps teeb sama, kuna usaldab lapsevanemat) 

Lahendus:

Perepäev, mille raames käsitletakse meediapädevusi koos vanematega arusaadavalt – lasteaias ja algkoolis

Idee autorid: Marii Emilie Kauber ja Fiona Kaldmaa

Miks?

TikTok, Instagram Reels ja mingil määral muud sotsiaalmeediaruumid on kohad, kus levivad kahtlased ideed, nt Andrew Tate’i “õpetused” ja tõestamata väärtusega eneseabisisu, millele minnakse õnge. Samuti naiivne rõõmusõnumite uskumine ja oht saada kurjalt ära kasutatud.

Lahendus:

Mingisugune lahe (video)mäng meediapädevuste teemal. Nt tuleb teha vahet tehisintellekti piltidel ja päris piltidel vms

Idee autorid: Urmet Neem ja Richard Särk

Miks?

Neil puuduvad teadmised infopädevusest, meediapädevusest jne. Ehk tal ole neid teadmisi, kuidas turvaliselt meedias liigelda, mida jälgida jne. Neid saab meedia vahendusel mõjutada ja olgu see siis mingite toodete eksponeerimine/soovitamine, mis ei pruugi tervisele üldse kasulik olla

Lahendus:

Privaatsuse mõiste selgitamine on võtmetähtsusega. Lapsi tuleb õpetada, millised on isiklikud andmed, mida ei tohiks kunagi võõrastega jagada. Selleks kuulub täisnime, aadressi, telefoninumbri ja kooli nime hoidmine privaatsena. Turvalise käitumise õpetamine online-mängudes on samuti oluline. Lapsed peaksid teadma, et isegi virtuaalses maailmas ei tohiks nad jagada isiklikke andmeid või suhelda võõrastega. Kui midagi tundub kahtlane, on oluline julgustada last sellest viivitamatult teatama. Vanemliku kontrolli ja filtrite kasutamine aitab reguleerida lapsele sobivat sisu ja kasutusaega. Vanemate ülesandeks on õpetada lastele, kuidas neid turvaseadeid kasutada, et kaitsta neid ebasobiva sisu eest. Lisaks tuleb tõsta teadlikkust küberkiusamise osas. Lapsed peavad teadma, mis on küberkiusamine, ja mõistma empaatia ja hea käitumise tähtsust online-keskkonnas. Kui laps märkab või kogeb kiusamist, peaks ta kohe täiskasvanule teatama.

Idee autor: Laura Jõgar

Miks?

Kuna tänapäeva noored elavad sotsiaalmeedias, siis ilmselgelt on nii suures kogukonnas nagu päris eluski pettureid ja lihtsalt väärinfot. Näiteks väga populaarne on jõusaalis käimine ja noored tihtipeale jälgivad Influensereid. Mõni võib aga nii lolli juttu rääkida et süda läheb pahaks. Näiteks “pole mõtet süüa puuvilju ja köögivilju”. Lapse vaatevinklist on aga need kasvamiseks ja arenguks väga vajalikud.

Lahendus:

Õpetaja jagab õpilastega, kuidas ära tunda, mis on usaldusväärne info või allikas ja mis mitte (panna kirja kuhugi, slaidid või tööleht). 

Äpp, kus saab vaadata, kuidas mingis olukorras käituda (kui toimub kümberrünnak või kiusamine sotsiaalmeedias või petturlus) – annab ka ülevaate meedia ABC-st