IDEELAEGAS
Internetiturvalisuse mängud koolieelikutele

Punamütsike digimaailmas

Eesmärk on õpetada lapsi internetis turvaliselt toimetama, vastates mängulaual olevatele veebiriskide ja kahjuliku sisuga seotud küsimustele ning jagades oma kogemusi.

Lauamängu saab korraga mängida kuni 6 last. Igal lapsel on oma nupuke, millega liiguvad täringut veeretades edasi. Veeretamine käib kordamööda ja kõik peavad jõudma alguspunktist sihtkohta.

Mängulaual on 25 ruutu, millest 15 sisaldavad küsimusi veebiriskide teemal. Nagu punamütsikese muinasjutuski on neile teele ette pandud takistused ehk küsimused, millele vastates jõuavad lapsed mängu lõppu.

Lapsed vastavad küsimustele, jagavad oma kogemusi ja vajadusel saavad õpetajalt selgitusi küsimuste sisu kohta.

Idee autor: Daphne Lepik (klassiõpetaja tudeng)

Teata ohust

Mäng aitab normaliseerida kahjulikust käitumisest teatamist.

Iga laps saab lipiku, millele on kirjutatud olukorra kirjeldus, näiteks kuidas võõras kasutaja internetis kiusab. Lapsed peavad otsustama, kumba kaussi nad oma lipiku panevad – kas “Teataksin” või “Ei teataks”. Pärast valikute tegemist arutatakse ühiselt läbi, millal peaks teatama kellegi käitumisest internetis ning kuhu ja kuidas teatada.

Idee autor: Ege Katariina Maaring (koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala tudeng)

Väikeste digikangelaste seiklus

Eesmärk on õpetada lapsi ära tundma internetiohtusid ja nendega toime tulemist.

Tegevuse kirjeldus:

• Takistusraja loomine;
• Igas punktis on internetis olevate ohtude kohta küsimus / ülesanne;
• Õige vastuse korral saavad lapsed liikuda järgmisesse punkti;
• Vale vastuse korral, mängu eest vastutav isik, aitab lastel jõuda õige vastuse / lahenduse juurde;
• Takistusraja lõpus ootab lapsi auhind ja tunnistus eduka läbimise eest.

Mängijate arv: 3-4 liikmelised rühmad

Mõned näited ülesannetest / küsimustest

• Lapsed peavad mõtlema ohutu ja tugeva parooli välja (vähemalt 15 tähemärki, peab sisaldama suurtähti, väiketähti, numbreid, erinevaid sümboleid).
• Lapsed peavad valima piltide vahel, milline pilt kujutab turvalist tegevust internetis ja milline ohtlikku tegevust.
• Küsimus: kas võõrastega tohib internetis rääkida? Miks? 
• Millisel juhul tuleks täiskasvanu poole pöörduda? Miks?

Idee autor: Kaile Kuus (koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala tudeng)

Valgusfoor

Eesmärk on õpetada lastele, milliseid isiklikke andmeid tuleb internetis privaatsena hoida ja millised olukorrad vajavad ettevaatlikkust.

Lapsed istuvad ringis ja neil on kolm värvitud papptaldrikut: punane, kollane, roheline. Mängujuht nimetab mina-vormis olukordi internetis. Lapsed tõstavad pärast olukorra kuulmist üles kas JAH (roheline), EI (punane) või OLENEB (kollane) taldriku. Punase ja rohelise vastuse korral selgitab mängujuht kiiresti õige vastuse üle, kollase puhul arutletakse pikemalt.

Idee autor: Janete Olev (koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala tudeng)

Identiteedivargus

Eesmärk on õpetada, miks ei tohi internetis isiklikke andmeid jagada.

Õpetaja istub õpilastega ringis. Õpetaja jutustab lastele “Punamütsikese” muudetud versiooni, kus hunt küsib Punamütsikeselt isiklikke andmeid (nt nimi, aadress). Kuna võõras teab palju tüdruku kohta, saab ta kehastuda tüdrukuks ning minna vanaema juurde. Seal küsib ta omakorda vanaemalt isiklikke andmeid, et pärast vanaema ära söömist saaks ta vanaemaks kehastuda ja olla Punamütsike saabumisel usutavam. Õpetaja kasutab jutustamisel loo illustreerimiseks 

Loole järgneb arutelu, mida Punamütsike valesti tegi. Õpetaja toob paralleele internetiga ja küsib suunavaid küsimusi, et õpilased mõistaksid, et taoline identiteedivargus võib juhtuda ka veebis.

Lapsed jutustavad loo uuesti nii, et Punamütsike ei lange identiteedivarguse ohvriks. Seda saab teha kas üksi, paaris, rühmas või kõik koos (nt lause kaupa).

Idee autor: Annaliisa Post (klassiõpetaja tudeng)

Okei või ei

Eesmärk on õpetada lastele, millised emotsioonid võivad tekkida erinevates internetis ette tulevates olukordades ja kuidas neid emotsioone ära tunda ning nendega toime tulla.

Õpetaja kujundab erinevaid emotsioone kujutavad näoilmed, prindib ja lõikab need välja ning asetab erinevate mänguasjade nägudele, paigutades need ruumis erinevatesse kohtadesse. Seejärel palub ta lastel enda juurde tulla.

Õpetaja nimetab erinevaid internetis ette tulevaid situatsioone ja lapsed peavad jooksma selle mänguasja juurde, mille näoilme vastab nende arvates kirjeldatud tegevusega kaasnevale emotsioonile. Kui kõik lapsed on oma valiku teinud, järgneb arutelu.

Idee autor: Raidi Salujärv (koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala tudeng)

Interneti kaks poolt

Mängu eesmärk on õpetada lastele internetiohtude äratundmist, arendades samal ajal nende koostöö- ja probleemilahendusoskusi.

Lapsed jagunevad kaheks rühmaks, igal rühmal on üks juht. Üks õpetaja esindab ohutut internetikäitumist, teine ohtlikku. Ohtlikku käitumist kujutav rühm saab vastavad pildid, millel on kujutatud internetiohud, nagu isiklike andmete kuritarvitamine ja viiruste allalaadimine. Teine rühm saab kaardid, mis pakuvad lahendusi nendele olukordadele. Iga laps saab ühe kaardi oma rühmast.

Pärast kaartide läbirääkimist oma rühmas, liituvad kaks rühma üheks suureks rühmaks. Lapsed peavad leidma endale paarilise teisest rühmast, kes aitaks lahendada interneti ohtudega seotud olukordi. Paar, kes esimesena leiab üksteise üles ja lahendab oma olukorra, on võitnud ja saab aidata teisi. Lõpuks, kui kõik on jaotatud paarideks, arutavad kõik koos erinevad olukorrad läbi.

Idee autor: Margarita Apsolon (koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala tudeng)

Bingo ja peitus

Eesmärk on õpetada lastele internetiturvalisust kaardikeste ja bingo mängu kaudu

Printida välja kaardikesed, mis kirjeldavad ja/või illustreerivad erinevaid internetiriskidega seotud olukordi. Mõned näited:

+ Videokõnes vanaemaga vestlemine; kui miski veebis tundub liiga hea, et tõsi olla, võib see olla trikk; enne uue mängu mängimist küsin vanematelt luba; sõbralike sõnade ja emotikonide kasutamine sõpradega internetis vesteldes; täiskasvanu teavitamine, kui keegi veebis küsib su nime, aadressi või muid isiklikke andmeid.

– Oma telefoninumbri jagamine võõraga, kellega suhtled internetis; klõpsamine reklaamil, mis lubab tasuta auhindu ; õelate sõnumitega vastamine kellelegi, kes sinu vastu kuri oli; paroolide jagamine võõraga, keda mängus kohtasid; tundmatute linkide klõpsamine või failide allalaadimine.

Olukorrad lastega koos läbi arutada, jagada kogemusi, kategoriseerida turvalised ja ebaturvalised näited. Kui lastele situatsioonid ja pildid on tuttavaks saanud siis võib mängida bingot.

Õpetaja on veel samasuguseid paberlipikuid, millega äsja tutvuti, ruumi ära peitnud. Lapsed käivad ringi ja otsivad enda bingoruutudele vastavaid situatsioone. Esimene mängija, kes täidab rea (horisontaalselt, vertikaalselt või diagonaalselt), hüüab “Bingo!” ja võidab. Laps seletab peale mängu, millised olukorrad tema kokku suutis koguda ning mis kahjulik/kasulik on.

Idee autor: Lisette Vildak (klassiõpetaja tudeng)

Hoiame andmed saladuses

Eesmärk on õpetada lastele, milliseid isiklikke andmeid tuleb internetis privaatsena hoida.

Lapsed istuvad ringis ja mängu läbiviija seletab, et internetis on oluline hoida isiklikke andmeid privaatsena. Seejärel tõusevad lapsed püsti. Mängu läbiviija hakkab nimetama erinevaid andmeid ja lapsed astuvad ainult siis sammu ringist väljapoole, kui nende arvates nimetatud infot tuleb ainult endale hoida. Kui mitte, jäävad lapsed oma kohale ringi seisma.

Inimese isiklikud asjad/andmed (V-ei tohi, Õ-tohib):

Nimi (Õ), aadress (V), telefoninumber (V), vanemate nimed (V), lemmikmäng (Õ), lasteaed (V), parima sõbra nimi (V), mänguasja nimi (Õ), vanus (V), lemmikvärv (Õ), lemmiklooma nimi (Õ), lemmiksöök (Õ), parool (V), endast pildid (V).

Idee autor: Laura Liblik (koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala tudeng)

Nukuteater

Eesmärk on arutleda internetiohtude ja veebikäitumise üle, kasutades tuttavaid tegelasi.

Nukuteater lastele tuttavate tegelastega, nt Masha ja Karuga. Teatrietenduse sisse sisse saab siduda järgmisi teemasid:

• Karu saab sõlmida kokkulepped, kellega Masha mängib ja suhtleb, kindlasti juurde selgitus. Sama on internetis, et vanem peab tegema kokkulepped, mida tohib ja mida mitte.
• Kuidas tunda valeinfot (kahjulik sisu)– kas Hundid rääkisid Mashale tõtt või mitte? Karu ja Masha peaks koos tutvuma interneti leheküljega ja Karu peaks vahel tundma huvi, mis Masha seal teeb.
• Kas kõik võõrad laseme tuppa (kontakt) ja siin võrdlus internetiga, et kas kõik võtame sõbraks ja kas võõrastega võib suhelda.
• Kelle käest küsida abi, kui keegi on sulle öelnud halvasti (käitumine) – Masha sai kirja võõralt ja hakkab kohe vastu kirjutama. Kas see on õige? Kas arvutis räägid võõrale, kus elad ja kas endast pilti võib saata?

Pärast mängu: arutame lastega, milliseid tundeid etendus neis tekitas, kuidas tegelased käitusid, mis oli hästi/halvasti, mida saaks teha teisiti, et halbu olukordi vältida? Tunnete kirjeldamiseks saab kasutada emotsioonikaarte.

Idee autor: Moonika Tsilk (noorsootöö õppekava tudeng)

Murega ei tohi jääda üksi

Eesmärk on arutleda internetiohtude ja veebis tegutsemisega seotud emotsioonide üle.

Tegevuskäik

1. Sissejuhatus:
   • Küsida lastelt, kas nad teavad, mis on internet ja kas nad on seda kasutanud. Kaardistada nende kogemused ja platvormid.
2. Emotsioonide arutelu:
   • Näidata lastele ükshaaval plakateid emotsioonidega.
   • Küsimused lastele:
     • Kas nad või mõni sõber on tundnud end nagu tegelane pildil?
     • Mis pani neid nii tundma?
   • Näited ja suunavad küsimused:
     • Kui lapsed ei oska vastata, pakkuda ise olukord ja küsida, kas nad tundsid end sellises olukorras nii.
   • Arutelu: Mida teha, et ennast või teisi aidata sellistes olukordades?
   • Põhisõnum: Muret ja rõõmu saab jagada sõbra, õpetaja või lapsevanemaga.
3. Internetikogemuste arutelu:
   • Küsida, kas nad on internetis olles näinud sama emotsiooni tundvaid inimesi.
   • Näited ja küsimused:
     • Mis võib Youtube’i videos olla kurba, rõõmustavat, hirmsat, põnevat?
     • Kas nad on näinud videoid, kus kellelegi tehakse haiget või kellegi üle naerdakse?
     • Kas nad on mänginud arvutimänge, kus keegi saab viga või kus keegi teist aidatakse?
   • Arutelu: Mida saab teha sellistes olukordades, kellega rääkida ja kelle käest abi paluda?
   • Põhisõnum: Nii nagu päriselus, saab ka internetis kogetud muresid ja rõõme teistega jagada.

Idee autor: Mari-Liis Timmotalo (ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava tudeng)