Digi- ja meediapädevusi arendavad mängud 5-8-aastastele

KUIDAS INTERNET MEIE TUJU MÕJUTAB?

Eesmärk on arutleda laste internetikogemuste ja emotsioonide üle.

1. Moodustage lastega põrandal ring.
2. Uurige, milliseid nutiseadmeid ja rakendusi nad kasutavad.
3. Paluge lastel meenutada viimast internetikogemust ja sellega
   seotud emotsioone.
4. Seejärel osutage maha laotatud emotikonidele ning paluge igal
   lapsel valida üks, mis seostub viimase internetikogemusega.
5. Lubage lastel oma valikut põhjendada.
   
   Järgmine samm..
   Emotikone saab kasutada “Paroolide mängus“.

PAROOLIDE MÄNG

Eesmärk on tutvustada paroolide eesmärki.

1. Lapsed istuvad eelmises tegevuses valitud emotikonidel.
2. Esitage paroolidega seotud küsimusi, näiteks: „Mis on parool?“,
   „Milleks meile parooli vaja on?“, „Kelle arvates on parool O-O-O-O
   väga hea?“, „Kelle arvates tohib sõbrale oma parooli öelda?“ jne.
3. Kui laps teab vastust, siis peab ta kellegagi kohe ära vahetama. Kui
   ei tea, jääb oma kohale istuma. Keegi välja ei lange.
4. Pärast igakordset kohtade vahetamist lubage lastel küsimusele
   vastata ja arvamust avaldada.
5. Ärge unustage ka ise kaasa mängida!
   
   Edasi..
   ..saab liikuda digitaalse jalajälje teema juurde, öeldes: “See, mida sina või
   keegi sinu kasutaja alt internetis teeb, jätab internetti jälje!”

DIGITAALNE JALAJÄLG

Eesmärk on õpetada, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see tekib.

1. Näidake lastele väikelapse ja täiskasvanu pilti ning uurige, kumb
   oskab endast pilte teha ja internetti panna.
2. Küsige, kummale kumbki saabas jalga sobiks.
3. Selgitage, et internetis võib lapse jalajälg olla suur ja täiskasvanu
   oma väike. Uurige, kas lapsed tahavad teada, kuidas see võimalik
   on?
4. Näitlikustage lapse pildi ja saapa abil, kuidas lapsest internetti piltide
   postitamine jätab maha jäljed, mida nimetatakse digitaalseteks
   jalajälgedeks.
5. Küsige lastelt, kuidas on võimalik, et mehel on internetis väike
   jalajälg.
6. Selgitage kõigile lastele, kuidas digitaalne jalajälg tekib ja suureneb.
   
   Edasi..
   ..saab liikuda näidendi juurde, mis kinnistab äsja õpitud digitaalse jalajälje
   mõistet.

PAROOLI JA DIGITAALSE JALAJÄLJE NÄIDEND

Eesmärk on kinnistada digitaalse jalajälje mõistet ja parooli tähtsust.

„Jaak ja Pille on [laste vanus], nad käivad samas [lasteaias/koolis] ja mängivad alati koos. Isegi siis, kui mõlemad on oma kodus. Aga kuidas?“
Lapsed vastavad: „Nad mängivad telefonis!“
„Tavaliselt saadab Pille koju jõudes Jaagule SMSi, et ta on nüüd mängus, las Jaak tuleb ka. Oo! Pille ongi Jaagule SMSi saatnud. Lapsed, kas vaatame, mida Pille Jaagule kirjutas?“
Lapsed vastavad: „Jaa!“
„Pille saatis Jaagule sõnumi, kus ütles, et ta ei taha enam mitte kunagi Jaagu sõber olla. Üldse on Jaak üks igavene banaanipea. Lisaks saatis Pille kõikidele Jaagu sõpradele poisist selliseid pilte, mida lapsed koos mänguväljakul tegid, aga mille Jaak oli palunud ära kustutada. Kõige tipuks saatis Pille Jaagu vanavanematele väga rumala sisuga sõnumeid. Järgmisel päeval kohtusid Pille ja Jaak koolis/lasteaias]. Jaak oli Pilles pettunud. Äkitselt hakkas Pille nutma ja rääkis, kuidas ta avastas eelmisel õhtul koju jõudes, et jope taskus ei olegi enam telefoni. Kui ta telefoni politseinikult tagasi sai, olid kõik paroolid vahetatud ja telefon oli hirmsaid pilte täis.“
Küsige laste arvamust, mis oli juhtunud?

INTERNETIRISKIDE „KUUM KARTUL“

Eesmärk on arutleda erinevate internetiriskide üle.

1. Lapsed istuvad ringis ja annavad täringut edasi nagu „Kuumas
   kartulis“.
2. Õpetaja ütleb: „Stopp!“
3. Täringu saanud laps vaatab täringu peal olevat pilti.
4. Õpetaja küsib, kas laps oskab pildilt lugeda või arvata, mis teemast
   järgnevalt räägitakse.
5. Õpetaja näitab grupile sama pildi A3 versiooni, et kõik näeksid.
6. Lapsed jagavad iga internetiriski teemal mõtteid ja kogemusi.
7. Õpetaja suunab diskussiooni ohutuma internetikäitumise poole.